Academia Pernaviensise XX mõttekoda toimub 5. oktoobril kell 14 – 17 Tartu Ülikooli Pärnu kolledži raamatukogus. Sellel korral on mitu põhjust kohtumist pisut erilisemalt tähistada: esiteks Academia Pernaviensise mõttekoja ümmargune XX toimumiskord ning teiseks juubelihooaja algus, sest järgmisel aastal möödub täpselt 325 aastat Tartu Ülikooli eelkäija Academia Gustavo-Carolina ehk Academia Pernaviensise asutamisest Pärnus.
XX mõttekoja aukülaline on ajaloolane ja Toronto ülikooli emeriitprofessor Jüri Kivimäe, kes peab avaliku loengu ühest oma elutööst, Balthasar Russowi “Liivimaa provintsi kroonika” uustõlkest, teemapealkirjaga “Miks on Russowi kroonika tähtis?”
Russowi kroonika esitrükile on järgnenud juba kaks uustrükki ning raamatust on saanud üks ostetumaid aimekirjanduslikke teoseid. Professor Jüri Kivimäe avab uue tõlke kaudu tuntud ja vähemtuntud ajaloofaktide tagamaid ning juhib meid mõtisklema sajanditetaguste sündmuste mõju üle tänapäevale. Puudutamata ei jää ka ajaloolised kirjeldused Pärnust.
Kõik huvilised on oodatud!
Ettekande pidepunktid:
NB! Kohapeal raamatu soetamise võimalus puudub, kroonika uustrükk on saadaval raamatupoodides (kirjastus Tänapäev).
Mõttekoda salvestatakse.
Autoga saabujad saavad autonumbri registreerimisel kolledži fuajees parklas tasuta parkida.
Toimunud mõttekodade järelvaatamine Tartu Ülikooli Pärnu kolledži kodulehel: https://parnu.ut.ee/et/academia-pernaviensis
Jüri Kivimäe sündis 1947. aastal Pärnus ja kasvas üles Pärnumaal Tootsis. Õppis Tootsi 8-kl. koolis ja lõpetas 1965 Pärnu I Keskkooli. Järgnes stuudium Tartu Riiklikus Ülikoolis, mille lõpetas ajaloo erialal 1970. aastal. Aastail 1970–1975 töötas Tallinnas, kirjastuses „Valgus“ Eesti Entsüklopeedia toimetuses ajaloo ja filosoofia teadusliku toimetajana, seejärel kuni 1990 oli Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi feodalismi ajaloo sektori teadur.
Kaitses väitekirja „Narva küsimus aastail 1494–1558“ (Tallinn, 1981; juhendaja prof. Enn Tarvel). 1982 oktoobrist kuni 1983 veebruarini töötas Rootsi Instituudi 4-kuulise uurimisstipendiumiga Rootsi Riigiarhiivis. 1987 veebruarist kuni 1988 juunini oli Alexander-von-Humboldt-Stiftung’i stipendiaadina uurimistööl Kölni Ülikooli juures ja Koblenzis Bundesarchiv’is. 1990–1996 Tallinna Linnaarhiivi juhataja. Ühtaegu oli aastast 1972 Tartu Ülikooli üldajaloo kateedri õppejõud. 1996. aasta algul valiti üldajaloo korralise professoriks. Olnud külalisõppejõud ka Läti Ülikoolis, Tampere ja Turu Ülikoolis, Åbo Akademi’s ja Toronto Ülikoolis. 1999 kuni 2017 Toronto Ülikooli korraline ajalooprofessor ja Elmar Tampõllu nimelise Eesti õppetooli juhataja, praegu emeriitprofessor Tallinnas.
Avaldanud 275 teaduslikku tööd eesti, vene, soome rootsi, saksa ja inglise keeles, sealhulgas monograafiaid, artiklite kogumikke ja õpikuid. Ühtlasi juhtinud uurimisprojekte ja osalenud rahvusvahelistel kongressidel, konverentsidel, seminaridel jne. Teda on autasustatud Saksamaa 1. klassi teeneteristiga ja Eesti Vabariigi Valgetähe ordeniga.
