Välja müüdud emailiturunduse koolitus tõi kokku 40 huvilist

Kolmapäeval, 6. märtsil toimus meie juures koolitus, mis keskendus meiliturundusele. Ürituse vastu oli huvi suur – kõik 40 piletit läksid müügiks päris kiiresti.

Meiliturunduse kohta levib natukene vale arusaam, sest seda peetakse tüütuks ning seetõttu ei pöörata sellele niipalju tähelepanu kui võiks.

Miks meiliturundus?

Tegelikult on faktid päris konkreetsed, sest meiliturundusse investeeritud euro toob keskmiselt tagasi umbkaudu 50 eurot, mis teeb sellest ühe kui mitte kõige tulusama turundusvormi. Miks see nii tulus on? Põhjus selles, et kogutud meilid ehk andmed jäävad koguja enda kätte.

Näiteks Facebookis või mõnel teisel platvormil reklaami tehes on andmed kellegi teise käes. Kui näiteks rikkuda Facebooki reklaamide reegleid võidakse reklaamkonto kinni panna (enamasti rikutakse reegleid teadmatusest). Kui puuduvad teised kanalid, võib see olla ettevõttele väga suur löök.

Mida koolitusel räägiti?

Koolitajaks oli Viivika Lumberg, kes on Smaily meiliturunduse strateeg ja koolitaja. Smaily on eestimaine meiliturunduse tarkvara, mille pealt saadab oma uudiskirju pea 80% Eesti ettevõtetest.

Koolitusel käis Viivika läbi kogu meiliturunduse ringi alustades sellest, et kuidas üldse meiliaadresse koguda kuni selleni, kuidas on võimalik meiliturundust automatiseerida ning kõiki tegevusi analüüsida. Võimalusi on väga palju ning lõpuks kujuneb strateegia välja iga ettevõtte enda tegevusvaldkonna laiusele.

Viivika tõi hea näite, et kui sa oled lemmiklooma pood, siis kassiomanikud ja koeraomanikud on erinevad kliendid ning tegelikult peaks neile pakkuma läbi meilide erinevat sisu. Seetõttu ongi oluline oma meililiste segmenteerida, et saaksid oma kirjad suunata õigete inimesteni.

Mitmetele koolitusel osalenutele tuli üllatusena see, et oma meilinimekirjasid peaks aeg-ajalt ka puhastama. Viivika näitaski koolitusel, et kuidas on võimalik oma meililistides filtreerida välja just need meilid, kes pole näiteks viimase poole aasta jooksul kordagi sinu kirjasid avanud.

Meie näitel on meiliturundus kõige tasuvam

Meie enda näitel töötab meiliturundus väga hästi. Aastaid tagasi andsime enda üritustest/koolitustest/koostööpartnerite toetustest jms teada ainult läbi sotsiaalmeedia ja kodulehe. Fakt oli see, et info ei jõudnud inimesteni.

Pärast meiliturunduse kasutamist on info liikumine paranenud kordades. Näiteks, kui varem oli probleeme, et koolitustele jäi alati vabu kohti, siis läbi meiliturunduse on olukord, kus pea kõik meie koolitused on välja müüdud. Mõned koolitused lähevad loetud tundidega. See juhtub alati siis, kui meililistiga liitunud inimestele läheb kiri laiali.

Oleme ise võtnud eesmärgiks, et meie väljaminevad meilid on konkreetsed ja kompaktsed ning info läheb laiali, siis kui midagi on jagada. Statistika näitab, et see lähenemine on õige. Keskmiselt on meie meililistis avamisprotsendid* 50-60 (turu keskmine 20%) juures ja klikkimismäärad* 10-20% (turu keskmine 2-5%).

Kindlasti tuleks ette võtta koolitusel räägitud meililisti analüüs ja eemaldada nimekirjas meilid, mida enam ei kasutata või kes kirjasid üldse ei ole. Pärast seda need protsendid paraneksid veelgi. Kui sa ei ole meie meililistiga liitunud, siis saad seda teha SIIT.

Avamisprotsent – Mitu inimest lõpuks sinu meili avavad. Kui saadad kirja 100 inimesele, ning 50 inimest selle avavad, siis on protsendiks 50.

Klikkimismäär – Mitu meili avanud inimest lõpuks kirjas olevale lingile vajutavad. Näiteks kui 50 inimest avavad kirja ja nendest 10 avavad kirjas olnud lingi on klikkimismäär 20%.

 

Jaga:

Veel uudiseid

turundusKOBAR külastas Pärnu Haiglat

13. mail toimus järjekordne turundusKOBARA kokkusaamine. Seekord tehti täiesti midagi uut ning tavapärase kohtumisformaadi asemel külastati Pärnu Haiglat. Sealne turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristi Tomingas andis

Wendre – globaalne vooditarvete tootja, kes on pühendunud ringsetele lahendustele ja keskkonnamõju vähendamisele

Wendre Group on üks Euroopa suurimaid vooditarvete tootjaid. Ettevõttel on oma tootmisüksused Eestis ja Poolas ning aastas toodetakse ligikaudu 20 miljonit tekki ja patja ning 600 000 voodit ja madratsit.

Wendre jaoks ei ole ringmajandus lihtsalt kohustus või viis kulusid kokku hoida – see on võimalus olla jätksuutlikum ja konkurentsivõimelisem. Otsides tekstiili- ja poroloonijääkidele väärindamisvõimalusi ning kaasates uusi ideid avatud innovatsiooni kaudu, soovib ettevõte luua rohkem väärtust ja liikuda veelgi kestlikuma tootmise suunas.

Lae rohkem

Hindamiskriteeriumid

Ideid/lahendusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

  • uuenduslikkus,
  • tehniline teostatavus tööstuslikul skaalal,
  • majanduslik tasuvus,
  • keskkonnamõju.

Erilist tähelepanu pööratakse lisandväärtuse loomisele, skaleeritavusele ja vastavusele EL-i regulatiivsetele nõuetele. Eelistatud on lahendused, mis liiguvad kaugemale madala väärtusega väärindamisest ( downcycling). Wendre on valmis valitud lahendusi piloteerima, looma strateegilisi partnerlussuhteid ning integreerima paljulubavaid tehnoloogiaid või tootekontseptsioone oma tootmissüsteemi ja tooteportfelli.

Milliseid lahendusi Wendre otsib?

Wendre Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, millel oleks järgmise 12–18 kuu jooksul reaalne tööstusliku piloteerimise potentsiaal. Hindamisžüriisse kuuluvad Wendre esindajad, korraldajad ja valdkondlikud eksperdid.

Wendre ootab uuenduslikke ideid, mis võimaldaksid tuua nende tooteportfelli uusi ringseid tooteid või integreerida tootmissüsteemi uusi töötlemistehnoloogiaid. Lahendused võivad käsitleda näiteks:

  • uudseid materjalirakendusi,
  • tekstiilist tekstiiliks ringlussevõttu,
  • komposiit- või tehnilisi materjale,
  • kiudude töötlemise tehnoloogiaid,
  • värvi neutraliseerimist,
  • uusi ringmajanduslikke tootekontseptsioone.

Väljavalitud tiimid saavad oma lahenduste arendamiseks tehnilist lisateavet materjalide ja tootmisvõimaluste kohta. Sõltuvalt pakutud lahenduse küpsusest ja potentsiaalist avaneb osalejatel võimalus algatada koos Wendrega pilootprojekte, ühisarendusi või strateegilist koostööd.

Piesta Kuusikaru - the producer of artisanal apple products in Estonia

Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.

Dedicated to sustainable practices

Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.

Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.

Rahvatervise komisjon

Rahvatervise komisjoni esimees on Karmen Koppel, Pärnu linnavolikogu liige

 
Liikmed:
  • Raimo Koger, Tori abivallavanem
  • Helve Reisenbuk, Häädemeeste abivallavanem
  • Anti Kesamaa, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Eiri Silivälja, Pärnu linna rahvatervise spetsialist
  • Liis Mätas, Kihnu vallavalitsuse liige
  • Kredi Vaher, Saarde abivallavanem
  • Küllike Altenberg, Põhja-Pärnumaa valla kultuuri- ja spordispetsialist
  • Kristi Kuusmik-Orav, HõbeKOBARa koordinaator
  • Kaisa Aasa, Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht
  • Grete Arumäe, Päästeameti Lääne päästekeskuse peaspetsialist
  • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
  • Karin Uibo, PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskond Pärnu piirkonnagrupi grupijuht
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukandi esindaja
  • Jana Ristimets, Eesti Punane Rist Pärnumaa seltsi esindaja
  • Anna-Liisa Delgado, Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistus (Vaimse Tervise Keskus)
  • Margit Seppik, Pärnu Haigla õendusabi juht
  • Madli Murumaa, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu maakonna haridusasutuste tervisedenduse spetsialist.

Liikluskomisjon

Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem

Liikmed:

    • Siim Suursild, Häädemeeste ehitusvaldkonna abivallavanem
    • Martin Tee, Lääneranna valla abivallavanem
    • Toomas Parm, Tori valla taristu nõunik
    • Egon Vohu, Kihnu valla vallavanem
    • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
    • Toomas Tammela, Pärnu linna taristu- ja ehitusteenistuse liikluse spetsialist
    • Avo Rahu, Pärnumaa Ühistranspordikeskuse vanemlogistik
    • Tõnu Kivis, PPA Lääne prefektuuri Pärnumaa piirkonnagrupi piirkonnavanem
    • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
    • Hannes Vaidla, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse juhataja
    • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
    • Jaak Saard, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse liikluskorraldaja

Turvalisuse nõukogu

Turvalisuse nõukogu esimees on Jana Ristimets, Pärnu linnavolikogu liige

Liikmed:

  • Ain Järvesaar, Häädemeeste vallavanem
  • Hegert Vesik, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Ingvar Saare, Kihnu vallavanem
  • Madis Koit, Põhja-Pärnumaa vallavanem
  • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
  • Lauri Luur, Tori vallavanem
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukant esindaja
  • Katrin Tamm, Terviseameti Lääne regionaalosakonna vaneminspektor
  • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
  • Karmen Vesselov, Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindaja
  • Üllar Kütt, Pärnu politseijaoskonna juht
  • Kristel Toming, Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör
  • Marit Õun, Pärnu Haigla EMO teenistuse juhataja
  • Taavi Tamberg, usuühenduste esindaja, Pärnu vaimulike ümarlaua sekretär
  • Tiina Ruul, Sotsiaalkindlustusameti juhtivspetsialist (ohvriabi)
  • Virge Nummert, Sotsiaalkindlustusamet Lääne-Eesti piirkonna koordinaator
  • Viljar Toots, Kaitsepolitseiameti Lääne osakonna direktor
  • Joosep Tammemäe, Keskkonnaamet, eluslooduse järelevalve osakonna Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo juhataja
Skip to content