Jaanuaris alustas Pärnumaa Omavalitsuste Liidus Pärnumaa haridusasutuse tervisedenduse spetsialist Madli Murumaa.
Maakonna haridusasutuste tervisedenduse spetsialisti töökoha põhieesmärgiks on Pärnu maakonna haridusasutuste suutlikkuse suurendamine laste tervise ja heaolu toetamisel.
Madli on elanud kogu oma elu Pärnus ning panustanud siin psüühilise erivajadustega inimeste heaolusse kui ka noorte terviseteadlikuse tõstmisesse tasakaalustatud toitumise teemadel. Madli on lõpetanud tervisejuhi eriala Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis.
Tervisedenduse spetsialistina soovib ta rakendada oma teadmisi ja kogemusi tervisedendusest meie noortele. Eesmärk on tõsta Pärnumaa lasteaia laste ja õpilaste teadmisi ning teadlikust tervisedenduse valdkonnast ja seeläbi toetada noori, et nad teeksid oma elus teadlikult tervislikke valikuid.
Töövälisel ajal toimetab Madli Taimse Teisipäeva kooliprogrammi koordinaatorina. Hobideks on Madlil jooksmine, lugemine, kokkamine ja katsetamine erinevate graafilise disaini stiilidega sotsiaalmeedia platvormidel. Lisaks veedab Madli palju aega looduses – rabad, metsad, päikese tõusud ja loojangud on tõelised tassitäitjad, seda kõike naudib Madli oma seitsme aastase poja seltskonnas.
Madliga saab ühendust madli@pol.parnumaa.ee, +372 51 66 090.
Üle Eesti hakkavad tööle laste ja noorte tervisedendajad
Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituut, maakondlikud arenduskeskused ja omavalitsusliidud alustasid koostööprojekti, mille käigus värvati kõikidesse maakondadesse tervisedendajad, kes hakkavad tegutsema oma maakonna haridusasutustega.
Edendajate võrgustiku esimene kohtumine ja kahepäevane koolitus toimus jaanuari lõpus, misjärel alustavad nad koostööd oma piirkonna lasteaedade ja koolidega. Tervise Arengu Instituudi (TAI) paikkondade tervise edendamise osakonna juht Triinu Purru selgitas, et TAI ja Tervisekassa on laste ja noorte tervise edendamisel aastaid koostööd teinud. „TAI on koordineerinud tervist edendavate koolide ehk TEK-võrgustikku ja tervist edendavate lasteaedade ehk TEL-võrgustikku, tegevusi rahastas Tervisekassa. Maksimaalse tulemuseni võrgustike senine tegevus ja lähenemine siiski ei viinud, mistõttu otsustasime luua haridusasutustega koostööd tegevate maakondlike tervisedendajate võrgustiku,“ rääkis Purru ning lisas, et näeb loodud mudelil suurt potentsiaali.
Kokku on üle Eesti tehtud koostööettepanekud 15 maakonna arendusorganisatsioonile ja lisaks kahele suurele linnale, kus haridusasutustega koostööd tegevad tervisedendajad tööle asuvad. Tänaseks on 14 haridusasutuse tervisedenduse spetsialisti ametisse kinnitatud.
Enne uue süsteemi väljatöötamist viidi läbi uuring, mis peegeldas senise TEK- ja TEL-võrgustiku kitsaskohad. „Üks neist oli näiteks see, et haridusasutustel ei ole piisavalt teadmisi ja oskusi, et tervisedenduse ja haiguste ennetusega järjepidevalt ning süsteemselt tegeleda. Lisaks on väljakutseks erinevad programmid, kes koolidesse siseneda soovivad. Nende suhtes ei osata sageli tõenduspõhiseid valikuid teha, vaid valitakse need, kes kõvemat häält teevad,“ nentis Triinu Purru. Niisiis on haridusasutustega koostööd tegevate tervisedendajate eesmärk suurendada lasteaedade ja koolide suutlikkust nii laste kui ka enda personali tervise ja heaolu toetamisel. Tööpõld on lai, sest paraku pole Eesti laste ja noorte tervisenäitajad nii head, kui need olla võiks. Uuringud näitavad, et laste ülekaalulisuse probleem aina kasvab – iga neljas esimese klassi laps on liigse kehakaaluga. Sõltuvusainete tarvitamisel on teravamalt kui kunagi varem kerkinud esile e-sigarettide epideemia. Viiendik 11- ja 13-aastastest noortest on tarvitanud e-sigaretti vähemalt kolmel korral ja näitajad on murettekitavamad just tüdrukute hulgas.
Siinkohal on ka oluline ära märkida, et haridusasutuse tervisedendaja ei siirdu konkreetsesse kooli või lasteaeda tööle, vaid teeb oma piirkonna haridusasutustega koostööd, pakkudes nõustamist ja infot ning luues üksteiselt õppimise ja kogemuse jagamise võimalusi.
Kuna ennetamine on alati mõistlikum ja kulutõhusam, kui tagajärgedega tegelemine, fokusseeribki Tervisekassa oma tegevustes aina enam ennetusele. Tervisekassa ennetusportfelli juht Liis Kruus meenutas, et kui ligi aasta tagasi sai Eesti Haigekassast Tervisekassa, loodi organisatsioonis tervisedenduse ja haiguste ennetuse portfell koos sinna kuuluvate ennetusteenustega. „2024. aastal investeerime täiendavalt pea pool miljonit eurot ennetusse, sh võtame tööle maakondadesse haridusasutuste tervisedendajad. Näeme seda olulise investeeringuna. Töötame Tervisekassas selle nimel, et riigis toetataks ennetust süsteemsemalt ja rahastus ei oleks kaldu tagajärgedega tegelemise suunas,“ kinnitas Kruus.
Tervisekassa tervisedendajate võrgustiku koordinaator Evelin Kruusalu märgib juurde, et lisaks haridusasutuse tervisedendajate võrgustikule on Tervisekassal ja TAI’l ühiselt koordineerida ka maakondades laiemat tervise edendamist viljelev võrgustik, kelle üheks fookuseks on muuhulgas oma maakonnas suurendada sõeluuringutes osalemist ja meie Eesti inimeste terviseteadlikkust tõsta. „Eelmainitud kaks võrgustikku toetavad üksteist moel või teisel, ühtlasi saab nende roll valdkonna strateegilise planeerimise osas olema määrava olulisusega.“
Tervisedenduse puhul on tegemist tervist hoidvate valikute ja ennetavate tegevuste läbiviimise või toetamisega – see sisaldab teadlikkust, füüsist, vaimset tervist ja keskkonnamõjusid tervisele. Laiem eesmärk on suurendada Eesti inimeste elu kvaliteeti ja tervena elatud aastate arvu.
